Tants kui selline on alati huvitav vaadata, kuid tants korrutatud läbi teatraalsuse, roosade retuuside ja surmtõsise muusikaga on suutnud mind seni balleti silti kandvatest teatrielamustest kaugel hoida. Ma teadsin küll, et ballett võib olla hea (räägitakse), kuid ahvatlusele ligilähedastki tunnet polnud varem tekkinud, reetuusilõhnalise eelarvamuse tõttu.

Kevade on aga viis väikse miinusega. Võrratu helimaailm (Ardo Ran Varres) jäi kõige eredamalt meelde. Lavastus ning lavakujundus olid samuti väga värsked. Meeldivalt minimalistlik. Koreograafia osas ei oska ma midagi muud öelda kui spordikommentaatorlikult head tulemust kiita.

Miinuse teenisid ära naljad ning üksikud verbaalsed fraasid siin ja seal. Oleks võinud täiesti sõnatu olla. "Naerukiskujad" purjus Lible teemal olid aga lausa sümptomaatilised -- piinlikud kohustuslikud elemendid meie kaunil teatrimaastikul.

Miinused olid aga tõesti vaid kaks väikest piiska karges selges kevadises ojas. Soovitan väga. Poolteist tundi põnevas teises maailmas.

PS Praktiliselt kõik tantsijad on imporditud kes-teab-mitmeks kuuks. Ulmeliselt kallis projekt.